Tomat "Brandywine Yellow"

* Paljud aiapidajad armastavad väetada orgaanikaga, lootes nii nitraatidest vabaneda. See pole nii. Nad olid ja on ka tulevikus nii mullas kui taimes. Me ei pääse kuhugi loomulik protsesside eest. Nitraadid-need on lämmastikhappe soolad. Nad lahustuvad hästi vees, on hästi omastatavad ja on võimelised kogunema mullas taime toitumispiirkonda, järelikult on ka taimes. Kasutatakse ammooniumsalpeetrit NH4NO3, naatriumsalpeetrit NANO3, kaltsiuksalpeetrit CANO32, aga samuti virtsa(karbamiid) kus ammoniaak on nitraatvormis. Kui viia suuri koguseid lämmastikväetisi mulda, mis sisaldavad lämmastikhappeid (nitraate) võib mullas ladestuda suur kogus nitraate. Tähtis on, et nitraate ei ladestusks suurtes kogustes taimedesse - need on kahjulikud inimorganismile(eriti lastele). Nitraadid pidurdavad seedimist soodustavate fermentide tegevust ja kutsuvad esile seedehäireid. Kahjutu nitraatide kogus päevas on 5 mg inimese ühe kehakaalu kg kohta, 70 kg kaaluvale inimesele on lubatud päevas 350 mg nitraate. Joogivees võib nitraate sisalduda 45 mg/liitri kohta. 
Lubatud nitraatide sisaldus mg/kg kohta: kartulis 250, varases 900, hilises 500, porgandis 250, kurgis ja tomatis 150, peedis ja rohelistes köögiviljades(salat, spinat, hapuoblikas, petersell) kuni 2000, pipras 200, melonis 90, arbuusis 60, kabatsokis 400, sibulas 80. 
Põllumajanduskultuurides on võimalik kõrvalekaldeid ära hoida jälgides järgmisi norme.
1. Mitte viia mulda üleliigseid lämmastiku annuseid, eriti kui tihti väetatakse sõnnikuga, kompostiga või mõne muu orgaanilise väetisega. Lämmastiku annuseid vähendatakse 50% kui on tegemist turbamullaga. Lämmastikväetisi on parem mulda viia kogu vegetatsiooni perioodi jooksul. Ei tohi viia väetisi päris kuiva mulda, kus nad on kahjulikud nii taimele kui ümbritsevatele veekogudele.
2. Tuleb hoiduda ühekülgsest kevadisest väetamisest. Taime toitumine peab olema tagatud kõigi elementidega. Taimedel peab olema korralik lehestik siis nitraadid muutuvad suurelt jaolt valkudeks.
3. Suurtel vihmaperioodildel fotosüntees muutub aeglaseks ja nitraatide muutumine valkudeks aeglustub. Sel ajal on soovitav taimi toiduks mitte kasutada toorelt, aga kasutada neid töödeldult. 
Erinevad taimed omastavad nitraate ühel ja samal pinnal erinevalt. Rohkem omastab salat, kress-salat, spinat, kapsas, rabarber, rõigas, petersell, redis. Minimaalselt omastavad tomat, baklaþaan ja söögisibul. Tavalistel kasvutingimustel nitraadid tavaliselt üldse ei ladestu õuntes, kirssides, ploomides, sõstardes ja karusmarjades. Teada on see, et nitraadid ladestuvad peamiselt vegetatiivsetes organites (lehtedes, vartes). Kõrvitsalised köögiviljakultuurid: kabatšok, patisson, kurk, melon, arbuus koguvad endasse rohkem nitraate. Juurviljadest - peet. Kapsal ülemised lehed ja pea, kurgil ladvapoolsed viljad. Kabatšoki viljades ülemises osas vähem, patissonis väljaspoolt sissepoole. Porgandil on keskkohas südamiku juures rohkem kui äärtel ja allosas rohkem kui ülaosas. Peedil on alaosas juurte pool rohkem kui ülaosas. 
Varaste sortide noortel taimedel on sisaldus suurem, kui täiskasvanud taimedel ja hilistel sortidel. 
Nitraatide sisaldus väheneb töötlemisel. Kapsa hapendamisel ja marineerimisel rohkem kui 2 korda, kooritud ja keedetud kartulil 3 korda, koorimata ja keedetud kartulil ainult 1-2 korda. On olemas mitmeid effektiivseid võtteid mis võimaldavad nitraate vähendada. Üks neist - kasvuperioodi pikendamine. 
Ja veel: ärge koonerdage veega mõned päevad enne saagi koristust.